• Soov saada kiiresti täiskasvanuks ja iseseisvuda
• Sead teiste vajadused esikohale
• Sul on teadmine, et pead rohkem vaeva nägema, et suhe paremini toimiks
• Sinu suhted vanematega on pigem kurnavad kui toetavad
• Sa tunned ennast vastutavana oma vanema(te) emotsionaalse seisundi eest.

Kui Sa nüüd mõne eelneva punkti juures ennast ja oma elu ära tundsid, siis võib olla tegemist emotsionaalse ebaküpsusega. Täiskasvanuikka jõudes käid tööl, abiellud, kasvatad lapsi, kuid sellele vaatamata saadab Sind kogu aeg sisemine emotsionaalse eraldatuse tunne. See on ilmselt alguse saanud lapsepõlvest, kus Sinu vanemad polnud piisavalt küpsed, et Sind emotsionaalselt toetada. Sul on puudu jäänud teadmine, et keegi teine Sinu tunnetesse osavõtlikult suhtuks. Sa võid isegi tunda piinlikkust ja ebamugavust selle ees, et Sinu sügavamad tunded võiksid märgatud saada.

Omades hoiakut, kui ma niikuinii enda eest ise hoolt kannan, siis parem juba võtta viimast sellest, et kiiresti täiskasvanuks saada. Tulemuseks võib olla abielu vale inimesega, rahuldust mitte pakkuv töö. Et veidikenegi rahulolu leida õpid ennast paigutama rolli, kus teiste vajadused on esikohal ja pingutad, et suhted paremini toimiks. Suhted vanematega on kurnavad ja ei jagu emotsionaalset energiat oma enda elu ja armusuhete poole püüelda. Vahest tunned, et oled vastutav oma vanemate emotsionaalse seisundi eest.

Tulemuseks on ärevus, depressioon, halvad unenäod ja õpitud emotsionaalsete “palukeste” külge klammerdumine, sest mistahes side on parem kui mitte midagi. Tegemist on lapsepõlves kogetud üksilduse põhjustatud traumaga. Teadvustades oma emotsionaalse üksilduse põhjuseid on esimene samm suuremat rahuldust pakkuvate suhete poole. Eitus ja teadmatus, et see sai alguse vanematest takistab tulevikus täiskasvanuna ära tunda inimesi, kes võivad suhetes sarnaselt haiget teha. Ja siin ei ole vahet, kas Sa oled mees või naine, kuna emotsionaalne side on inimese põhivajadus, olenemata tema soost.